Sirle

Õunaäädika ohtratest headest omadustes ja kasutamisest tervise toetamisel räägitakse väga palju, samuti sellest et äädikas sisaldab ka ensüüme ja mineraale ning on ühtlasi naturaalne probiootikum. Ta sisaldab orgaanilist õunhapet (C2H6O5), mis reguleerib inimorganismis seedimist.

Õunaäädikaga saab ka hoidistada ja on eriti eriti maitsesv seeni või köögivilju sisse teha, tchutneydesse ja vürtsmoosidesse panna,  tõsi ca 6 % õunaäädikat tuleb sünteetilise äädikaga võrreldes panna ca 5 korda rohkem.

Organismi tugevdamiseks ja puhastamiseks peaks igaüka supilusikatäie õunaäädikat tarbima klaasi leigesse vette segatuna iga päev, see eemaldab organismist mürk ja jääkained …  pärimustarkus õpetab selleks kasutada veel vett kus on hoitud öö läbi hõbelusikat ja lisama lusikatäit mett. Sedasi tarvitatuna leevenduvad seedehaigused, vähendab ateroskleroosi ohtu ja kolesteroolitaset veres, vedeldab verd, laiendab veresooni. Nõrga äädikalahusega peaks puhastama põletikulist ja rasust nahka loputama juukseid. Sortsukene õunaäädikat ja mett teetassi leevendab nohu.  Sellise segu auri võib ka sisse hingata kui juua ei taha. Kui aga võtta segu peenestatud küüslauguküüntest, 1 tl õunaäädikast ja 1/3 kl veest enne sööki, kaks korda päevas, siis aitab se eriti tõhusalt normaliseerida vererõhku.

Aga mis vahe on õuna äädikal ka õuna siidriäädikal ja kas ka õuna Siidriäädikal on siis samad head omadused või mis ?

Ega väga ei olegi, pigem õige ja vale keelekasutus ja sellest tulenevalt arusaam  valmistamise  tehnoloogiast –  õunale ju viitavad mõlemad,  vahe on vast üks edevam nimi põhiliselt. Äädika puhul peab hoolikalt  silte lugema, et veenduda,  et tegemist on ikkagi ilma lisaaineteta õunamahlast tehtud äädikaga mitte mahla ja vee segu või pressimisjäätmete leotamisel saadud vedeliku pärmi ja suhkruga ülestöötatud lahusega. Siidrit -pange tähele valmistatakse tegelikult talupojaliku mõistmise läbi eesti keelest!!!!(mujal nimetati igasugui loomuliku kääritusega asju siidriteks)  lähtudes rõhu all – õunaäädika puhul aga seda olema ei peaks. Seega õunaäädikas mis ei ole valmistatud rõhu all olevast siidrist on eesti keeli õunaäädikas. Seda ei ole õige nimetada eksitavalt õunasiidri äädikaks. Võiks nimetada õunaveini äädikaks (aga ka see pole päris õige kuna õunavein ei ole teadupärast vein vaid kääritatud puuviljajook) Inglise keeles sobivad mõlemad väljendid Apple vinegar ja Apple Cider vinegar.

Õunasiidrit muide tehakse ka siidriekstraktist.

Siidri tegemisest kirjutatakse palju siin – https://taivotoidud.wordpress.com/2013/11/10/ounasiidri-retseptid/

Toivo Niibergi raamatu “Koduõlu, kali ja siider” soovituste järgi. 100 liitri õunamahla kohta võtta 1,5 – 2,5 kg suuremaid rosinaid, pesta jaheda jooksva vee all üle ja rosinad lömastada. Eelnevalt töödeldud rosinatele valada 1-2 liitrit sooja kuni +60C vett, segada ja jätta 12 tunniks sooja seisma. Seejärel kurnata vedelik ja lisada õunamahlale. Suhkru lisamine siidritegemisel sõltub kuidas õunamahla enda magusus on.

Seega  õuna siidreid tehakse lisaks puhtast mahlast tegemisele sageli kokkuhoiu mõttes mahla ja vee lahusest, lisades suhkrut ja pärmi. See äädikas võib siis küll olla kange ja enam vähem õunaäädika maitsega -kuid mitte nii tummine vaid kergem ja lahjem ning mitte kaugeltki nii tervislik,  sest äädikhape tugevneb ju siis mitte mahlast vaid lisatud. suhkrust. Vahel on siidriäädikas aga imelikult magus.

Naturaalne täismahlast valmistatud siider aga  ei ole kunagi magusa maitsega, vaid ikka ainult kuiv. Kahjuks on Eesti inimesed hakanud siidriks pidama ka mitmesuguseid magusaid täiskasvanute limonaade sh plekkpurgis.

Nii ei saa ka korralik õunaäädikas ega õige õuna siidriäädikas olla loomulikult magus kuna õige, elus bakter töötleb kõik suhkru ära happeks ja looduses, loomulikult neid palju rohkem olla ei saa kui 5-6 kraadi saavutamiseks. Aga ei tohi küpsetest õuntest täismahla puhul olla ka oluliselt vähem, sest kui on vähem, siis on kas äädikaks minemise protsess peatunud, äädikaema surnud või tegemist mitte täismahlaga.  Aga  kui suhkrut  üle jääb -on ilmselgelt käärimine peatatud  mingil moel ja õunaäädikasse suhkrujääk jäänud. Magustamiseks on ok kasutada mett või suhkrut aga sel juhul on toode  reeglina ka pastöriseeritud. Või oluliselt kangem, sest muidu käib ta ikka kangeks ja kuivaks suhkrute bakteri ja temperatuuri mõjul.

Suurem osa kaupluses  saada olevaid odavaid õuna(siidri)äädikaid aga on ju just nii kääritatud, lisamise ja segamise teel  ja pealegi  tont teab kus kasvanud õunte nn mahlapressimisjääkidest neid pikalt leotades, kui sellele sodile lisatakse hulka suhkrut ning hunnik lisaaineid selleks lõhna ja maitseained välja tuleks et käärimine algaks, käärimine lõppeks vedelik selginekse ehk on rafineeritud ja destilleeritud, pastöriseeritud jne… kõige hirmsamal juhul on tegemist keemilisel teel näiteks naftast saadud äädikaga millele on lisatud looduslikule sarnanevat lõhna ja maitseaineid ja karamelliseeritud suhkrut.

Tõeliselt tervislik on aga maheõuntest või noh siis meie puhul Saaremaa koduaedade  väga küpsetest õuntest saadud täismahla kääritamise ja siis aeglaselt looduslike bakterite abil äädikaks aetud õunaäädikas mida siis umbes  kaheksa kuu jooksul segatakse ja poputatakse temperatuuri jälgides ja marja ja juurviljaäädikate puhul tibakese suhkruga toites kui vaja( 99, 9 korral ei ole vaid ikka kannatust on vaja ja täisõunamahla puhul ei tehta seda kunagi ). Kõige parem on ikkagi see äädikas mis ei ole kuumutatud ja parem isegi kui ka mitte absoluutselt viimseni kirkaks puhastatud. Kirkaks läheb ta ise kui aega anda ja kannatust on lasta tootel ise puhastuda äädikabakterite toel.  Sellise äädika  ostja võib sortsu äädika „ema“  lisamisel oma käärinud mahla sisse teha ise kodust äädikat, maitsestada seda endale kõige rohkem meelepäraste ürtidega ja teha suurepäraseid salatikastmeid hoides kokku nii soola kui suhkrut aga ohverdamata piiskagi söömise mõnust, pigem vastupidi . Äädikal mis ei ole nn päris lõpuni valmis ja on elus võib lõpliku valmimise protsessi käigus korgi alla jäänud õhust tekkida peale väike kile, mis ei ole sugugi paha vaid näitab kui elujõuline toode on. Levinud on legend et õunaäädikas peaks justkui hägune olema ja sel peaks sodi põhjas olema – see ei ole tõsi. Puhas parim mahl muutub 8 kuuga kirkaks tummise maitse ja tugeva äädikasusega kollaseks vedelikuks. Kui seda hoida kõrges anumas ja õigelt tasapinnalt villida ei tule pudelisse mingit sadet. Kui äädikas ei ole täiesti lõpuni valminud  siis tekibki peale klomp (mis lõpuks oma raskusest põhja vajub)  -mitte põhja sodi. Sodi ja erinevad roosakad toonid vihjavad ikka sellele et materjalis on viljaliha sees ja et seda on veega lahjendatud. Ning nii puhtast mahlast tehtud äädikaga nii juhtuda ei saa. Siin pilt mis juhtub ca 3 kuuga toatemperatuuril  kui panna pudelisse pisut toorest aga väga elujõulist äädikat. See on superhea nii!

Rääkima peab  veel sellest kui hästi  maitseb kerge salat kui segada 1osa kvaliteetset õli (näiteks Karmeli saaremaine Tudraõli ) hea maitseäädikaga, nagu lamba puhul Piparmündiäädikas, seenesalatile ja linnuliha marineerimiseks Valeselleri ehk leesputke äädikas või süldile Kadaka äädikas. Pehme valge juustuga maitseb see eest imehea magusa vaarika äädikaga. Tikri äädikas  on  tugeva maitsega hõrk vedelik magustoitude marinaadide ning salati kastmete valmistamiseks(ilma suhkruta).  Kasutatakse sarnaselt valge veini balsamicoga ,  üksi,  või segatult vähese Extra Virgin oliiv õliga. See on hea kaste puuviljasalatitele  ja tõsiselt maitsev üllatus jäätisega! Nagu ka puuvilja äädikaid,  saab seda kasutada karastusjoogi valmistamiseks. Segage kokku helde sorts   äädikat,  mineraalvett ning natuke jääd ning saate mõnusalt värskendava joogi. Tikrid võivad olla nii punased kui rohelised..seda värvi siis ka mahl ..ja äädikas.  Väga eriline ja hõrk on Leedriõie  äädikas.  Piparkoogi glasuuri ja sefiiri tegemiseks tasuks kasutada tugevat tooni andvat Leedrimarja äädikat selle sees marineeritud ja poolitatud munad näevad peolaial välja muljetavaldavad!

Lisaks võib nautleda soovija sellise naturaalse äädika sisse pista oksakese lavendlit ning kasutada seda kosmeetilise äädikana nagu naised juba aastasadu enne meid tegid ja kandsid  seda tibatillukeses kaelaskantavas pudelikeses endaga kõikjal kaasas.

Õunaäädikat, kui ka teisi tooteid saab soetada meie e-poest.

Lugupidamisega
Maria Kaljuste
Saaremaa Murueit