Sirle

Vaimustav Kuusevõrse ehk C vitamin, mis kasvab puu otsas.

 

Kuusevõrsed

Kuusevõrsed

Kuusevõrsed ja kuuse õied, mida harvem tähele pannakse on hilis kevade kergesti kättesaadav toidulisa, mida oskuslikult kasutades võib teha nii kergeid vitamiinirohkeid hõrgutisi kohe tarbimiseks kui kauasäilivaid maiustusi ja kingitusi.

Lisaks hiigelkogusele C vitamiinile sisaldavad kuusevõrsed meile nii vajalikke karotenoide ja on magneesiumi ning  kaaliumirikkad.

Rahvameditsiinis on ikka soovitatud lihaskrampide ilmnemisel kuusevõrseid tarbida kui kergestiomandatavat magneesiumiallikat. Kuuseoksavesi jalavannina aitab ka kui võrseid parasjagu pole. Läbi aegade on kuuseokka jahu lisatud loomasöödale, et sõbrakeste karv läigiks ja silm ikka säraks.
Kuna praegult on alles talv ja hilis kevadeni on veel aega, siis oleme meie Ideafarmis sellest siirupi teinud ja pudelisse pannud.
Seega mida saab veel teha kuusevõrse siirupiga peale tee sisse segamise?

Murueide köögis on sellised retseptid:
1)Kuusevõrse kommid

Tee külalistele, külakostiks kuskile minnes või miks ka mitte oma kallitele inimestele. Kodus tervislikke kuusevõrse kompveke sulatades pisut shokolaadi kuumaveevannil ja dipi kuusevõrsed shokolaadi (efekti mõttes võta veel valget ja tumedat ). Lase pisut küpsetuspaberil tarduda ja pista kauem säilitamiseks sügavkülma või serveeri.
Kui kiire on siis pisut aega külmikus aitab protsessi kiirendada.

2)Kuusevõrse pesto

Kevadine hunnitu vitamiiniallikas, mida võid teha just nagu tahad. Värsked kuusevõrsed haki, blenderda või uhmerda. Lisa samamoodi töödeldud india pähklid ja meelepärast juustu , pisut soola või mett ja valget pipart, head õli. Säilita mõnda aega külmikus ja võib ka sügavkülmutada. Meega maitsestatud version seisab kauem.

3) Kuusevõrse õli ja äädikas:

Maailma lihtsaim looduse poolt pakutud kauasäilitatav  lisa toidule.
Lihtsalt võta purk või karafin , topi värskeid udupehmeid kuusevõrseid täis ja vala peale  Ideafarmi  õuna äädikas (https://ideafarm.ee/tooted/ounaaadikas-500ml) , võid lisada äädika asemele ka hea õli.
Võid kohe lisada ka pisut mett või soola . Aga ka mitte kuna olenevalt toidust on maitset ikka parem timmida valmistamise lõpus.

Kuusevõrse maitseõli ja maitseäädikas annavad hõrgu hapuka maitse marinaadidele ja kastmetele – Lisa neid ikka vahekorras 3 osa õli ja 2 osa äädikat ning kombineeri julgelt igasugu teiste maitseõlide ja ideafarmi äädikatega.

4) Külmutatud ja kuivatatud kuusevõrseid

Võib lisada , tarretistesse, juustusegusse kodujuustule-nendest võib teha kooki , lisades külmutatud kuusevõrsenutte samamoodi biskviittaignasse nagu rabarberit. Samuti smuutidesse kahtlemata.

5) Kuusevõrsevõi

Võta  mõnusat pehmet naturaalset kodumaist koorevõid (200g), lisa 2 supilusikatäit peeneks hakitud kuusevõrseid. Olenevalt sellest kas soovid magusat või soolast võid ,soola,  mett või miks mitte ka kuusevõrsesiirupit. Kui või on toasoe sega koostisained kokku, maitse kas soola ja suhkru osakaal on paigas. Ja pista karbi või küpsetuspaberi sisse rulli keeratult  külmikusse. Lähiajal tarbimiseks külmikusse, kui pikemaks ajaks siis sügavkülma. Tee kohe mitu portsu, et jätkuks kauemaks.
Külmutatud latist võib suvel lõigata viilud ja panna kuuma grill liha, ahju või lõkkekartulipeale silama.
Tõeline nauding ja kokandusefekt!

6) Kuusevõrse kreem

Võta maitsestamata kohupiima või ricotta, lisa peeneks hakitud, blenderdatud või uhmerdatud kuusevõrsed, nii supilusikas 100 grammi kohta, riivi pisut sidrunikoort ja maitsesta olenevalt sellele kas tahad magusat või soolast –mee või siirupiga või soola ja näiteks sidrunipipraga. Nii või naa on sellest äge teha näiteks leivamääret lisanditega (kurk, suitsuliha, sink , kana ) või võileivatorti – või magusa puhul lihtsalt hommikusi röstsaia hõrgutisi ….

Muide ! Kuusevõrsetest annab teha imemaitsvat hapukat kuusevõrse napsi ja veini
Aga sellest räägime teinekord..

7) Kuusevõrsesiirup

Võta liiter kuusevõrseid (muidugi võib võtta rohkem aga see sobib mõõtühikuks) kalla üle liitri keeva veega – jäta üleöö seisma, vahepeal kontrollides, et võrsed kenasti vedelikus on ja neid vajadusel alla vajutades.-kurna ja pressi võrsed(pressimismahl on see parim) –lisa suhkur -1kg liitri vedeliku kohta +2g sidrunhapet või spl sidrunimahla. (see aitab säilitada ja teeb värvi väga ilusaks).

Keeda kuni segu saavutab meelepärase konsistendi- 4 isegi kuni 8 tundi kui suurem kogus on ja paksu ja venivat hapukat mett tahad ) ja pane purki ja pudelisse –  tõsi vitamiinidest siin pole enam haisugi, aga see maitseb lihtsalt imeliseltja ka tähtis see säilub avamatta väga kaua.  Avatud pudelit säilita ikka külmikus.

Muide Kuusevõrsevedelikku võib ka üldse mitte keeta ja magustada meega ja lahjendada morsiks –aga nii ta kuigikaua ei säilu. Seega tasub teha natuke nii kohetarbimiseks ja ülejäänud maiuseks keeta – värsked võrsed oma vitamiinidega jäävad nagunii sügavkülma ja õli ning äädika sisse ka .

Teie Maria

Ja kui ise kuusevõrsesiirupi tegemise aja maha magad või mingil põhjusel sellega jännata ei saa siis Kuusevõrsesiirupit saad osta ikka murueide köögist , Ideafarmi E-poest: https://ideafarm.ee/tooted/kuusevorse-siirup/
Kuusevõrsed2 

Vaimustav Kuusevõrse ehk C vitamin, mis kasvab puu otsas. Read More »

Õunaäädikas, kui naturaalne probiootikum

Õunaäädika ohtratest headest omadustes ja kasutamisest tervise toetamisel räägitakse väga palju, samuti sellest et äädikas sisaldab ka ensüüme ja mineraale ning on ühtlasi naturaalne probiootikum. Ta sisaldab orgaanilist õunhapet (C2H6O5), mis reguleerib inimorganismis seedimist.

Õunaäädikaga saab ka hoidistada ja on eriti eriti maitsesv seeni või köögivilju sisse teha, tchutneydesse ja vürtsmoosidesse panna,  tõsi ca 6 % õunaäädikat tuleb sünteetilise äädikaga võrreldes panna ca 5 korda rohkem.

Organismi tugevdamiseks ja puhastamiseks peaks igaüka supilusikatäie õunaäädikat tarbima klaasi leigesse vette segatuna iga päev, see eemaldab organismist mürk ja jääkained …  pärimustarkus õpetab selleks kasutada veel vett kus on hoitud öö läbi hõbelusikat ja lisama lusikatäit mett. Sedasi tarvitatuna leevenduvad seedehaigused, vähendab ateroskleroosi ohtu ja kolesteroolitaset veres, vedeldab verd, laiendab veresooni. Nõrga äädikalahusega peaks puhastama põletikulist ja rasust nahka loputama juukseid. Sortsukene õunaäädikat ja mett teetassi leevendab nohu.  Sellise segu auri võib ka sisse hingata kui juua ei taha. Kui aga võtta segu peenestatud küüslauguküüntest, 1 tl õunaäädikast ja 1/3 kl veest enne sööki, kaks korda päevas, siis aitab se eriti tõhusalt normaliseerida vererõhku.

Aga mis vahe on õuna äädikal ka õuna siidriäädikal ja kas ka õuna Siidriäädikal on siis samad head omadused või mis ?

Ega väga ei olegi, pigem õige ja vale keelekasutus ja sellest tulenevalt arusaam  valmistamise  tehnoloogiast –  õunale ju viitavad mõlemad,  vahe on vast üks edevam nimi põhiliselt. Äädika puhul peab hoolikalt  silte lugema, et veenduda,  et tegemist on ikkagi ilma lisaaineteta õunamahlast tehtud äädikaga mitte mahla ja vee segu või pressimisjäätmete leotamisel saadud vedeliku pärmi ja suhkruga ülestöötatud lahusega. Siidrit -pange tähele valmistatakse tegelikult talupojaliku mõistmise läbi eesti keelest!!!!(mujal nimetati igasugui loomuliku kääritusega asju siidriteks)  lähtudes rõhu all – õunaäädika puhul aga seda olema ei peaks. Seega õunaäädikas mis ei ole valmistatud rõhu all olevast siidrist on eesti keeli õunaäädikas. Seda ei ole õige nimetada eksitavalt õunasiidri äädikaks. Võiks nimetada õunaveini äädikaks (aga ka see pole päris õige kuna õunavein ei ole teadupärast vein vaid kääritatud puuviljajook) Inglise keeles sobivad mõlemad väljendid Apple vinegar ja Apple Cider vinegar.

Õunasiidrit muide tehakse ka siidriekstraktist.

Siidri tegemisest kirjutatakse palju siin – https://taivotoidud.wordpress.com/2013/11/10/ounasiidri-retseptid/

Toivo Niibergi raamatu “Koduõlu, kali ja siider” soovituste järgi. 100 liitri õunamahla kohta võtta 1,5 – 2,5 kg suuremaid rosinaid, pesta jaheda jooksva vee all üle ja rosinad lömastada. Eelnevalt töödeldud rosinatele valada 1-2 liitrit sooja kuni +60C vett, segada ja jätta 12 tunniks sooja seisma. Seejärel kurnata vedelik ja lisada õunamahlale. Suhkru lisamine siidritegemisel sõltub kuidas õunamahla enda magusus on.

Seega  õuna siidreid tehakse lisaks puhtast mahlast tegemisele sageli kokkuhoiu mõttes mahla ja vee lahusest, lisades suhkrut ja pärmi. See äädikas võib siis küll olla kange ja enam vähem õunaäädika maitsega -kuid mitte nii tummine vaid kergem ja lahjem ning mitte kaugeltki nii tervislik,  sest äädikhape tugevneb ju siis mitte mahlast vaid lisatud. suhkrust. Vahel on siidriäädikas aga imelikult magus.

Naturaalne täismahlast valmistatud siider aga  ei ole kunagi magusa maitsega, vaid ikka ainult kuiv. Kahjuks on Eesti inimesed hakanud siidriks pidama ka mitmesuguseid magusaid täiskasvanute limonaade sh plekkpurgis.

Nii ei saa ka korralik õunaäädikas ega õige õuna siidriäädikas olla loomulikult magus kuna õige, elus bakter töötleb kõik suhkru ära happeks ja looduses, loomulikult neid palju rohkem olla ei saa kui 5-6 kraadi saavutamiseks. Aga ei tohi küpsetest õuntest täismahla puhul olla ka oluliselt vähem, sest kui on vähem, siis on kas äädikaks minemise protsess peatunud, äädikaema surnud või tegemist mitte täismahlaga.  Aga  kui suhkrut  üle jääb -on ilmselgelt käärimine peatatud  mingil moel ja õunaäädikasse suhkrujääk jäänud. Magustamiseks on ok kasutada mett või suhkrut aga sel juhul on toode  reeglina ka pastöriseeritud. Või oluliselt kangem, sest muidu käib ta ikka kangeks ja kuivaks suhkrute bakteri ja temperatuuri mõjul.

Suurem osa kaupluses  saada olevaid odavaid õuna(siidri)äädikaid aga on ju just nii kääritatud, lisamise ja segamise teel  ja pealegi  tont teab kus kasvanud õunte nn mahlapressimisjääkidest neid pikalt leotades, kui sellele sodile lisatakse hulka suhkrut ning hunnik lisaaineid selleks lõhna ja maitseained välja tuleks et käärimine algaks, käärimine lõppeks vedelik selginekse ehk on rafineeritud ja destilleeritud, pastöriseeritud jne… kõige hirmsamal juhul on tegemist keemilisel teel näiteks naftast saadud äädikaga millele on lisatud looduslikule sarnanevat lõhna ja maitseaineid ja karamelliseeritud suhkrut.

Tõeliselt tervislik on aga maheõuntest või noh siis meie puhul Saaremaa koduaedade  väga küpsetest õuntest saadud täismahla kääritamise ja siis aeglaselt looduslike bakterite abil äädikaks aetud õunaäädikas mida siis umbes  kaheksa kuu jooksul segatakse ja poputatakse temperatuuri jälgides ja marja ja juurviljaäädikate puhul tibakese suhkruga toites kui vaja( 99, 9 korral ei ole vaid ikka kannatust on vaja ja täisõunamahla puhul ei tehta seda kunagi ). Kõige parem on ikkagi see äädikas mis ei ole kuumutatud ja parem isegi kui ka mitte absoluutselt viimseni kirkaks puhastatud. Kirkaks läheb ta ise kui aega anda ja kannatust on lasta tootel ise puhastuda äädikabakterite toel.  Sellise äädika  ostja võib sortsu äädika „ema“  lisamisel oma käärinud mahla sisse teha ise kodust äädikat, maitsestada seda endale kõige rohkem meelepäraste ürtidega ja teha suurepäraseid salatikastmeid hoides kokku nii soola kui suhkrut aga ohverdamata piiskagi söömise mõnust, pigem vastupidi . Äädikal mis ei ole nn päris lõpuni valmis ja on elus võib lõpliku valmimise protsessi käigus korgi alla jäänud õhust tekkida peale väike kile, mis ei ole sugugi paha vaid näitab kui elujõuline toode on. Levinud on legend et õunaäädikas peaks justkui hägune olema ja sel peaks sodi põhjas olema – see ei ole tõsi. Puhas parim mahl muutub 8 kuuga kirkaks tummise maitse ja tugeva äädikasusega kollaseks vedelikuks. Kui seda hoida kõrges anumas ja õigelt tasapinnalt villida ei tule pudelisse mingit sadet. Kui äädikas ei ole täiesti lõpuni valminud  siis tekibki peale klomp (mis lõpuks oma raskusest põhja vajub)  -mitte põhja sodi. Sodi ja erinevad roosakad toonid vihjavad ikka sellele et materjalis on viljaliha sees ja et seda on veega lahjendatud. Ning nii puhtast mahlast tehtud äädikaga nii juhtuda ei saa. Siin pilt mis juhtub ca 3 kuuga toatemperatuuril  kui panna pudelisse pisut toorest aga väga elujõulist äädikat. See on superhea nii!

Rääkima peab  veel sellest kui hästi  maitseb kerge salat kui segada 1osa kvaliteetset õli (näiteks Karmeli saaremaine Tudraõli ) hea maitseäädikaga, nagu lamba puhul Piparmündiäädikas, seenesalatile ja linnuliha marineerimiseks Valeselleri ehk leesputke äädikas või süldile Kadaka äädikas. Pehme valge juustuga maitseb see eest imehea magusa vaarika äädikaga. Tikri äädikas  on  tugeva maitsega hõrk vedelik magustoitude marinaadide ning salati kastmete valmistamiseks(ilma suhkruta).  Kasutatakse sarnaselt valge veini balsamicoga ,  üksi,  või segatult vähese Extra Virgin oliiv õliga. See on hea kaste puuviljasalatitele  ja tõsiselt maitsev üllatus jäätisega! Nagu ka puuvilja äädikaid,  saab seda kasutada karastusjoogi valmistamiseks. Segage kokku helde sorts   äädikat,  mineraalvett ning natuke jääd ning saate mõnusalt värskendava joogi. Tikrid võivad olla nii punased kui rohelised..seda värvi siis ka mahl ..ja äädikas.  Väga eriline ja hõrk on Leedriõie  äädikas.  Piparkoogi glasuuri ja sefiiri tegemiseks tasuks kasutada tugevat tooni andvat Leedrimarja äädikat selle sees marineeritud ja poolitatud munad näevad peolaial välja muljetavaldavad!

Lisaks võib nautleda soovija sellise naturaalse äädika sisse pista oksakese lavendlit ning kasutada seda kosmeetilise äädikana nagu naised juba aastasadu enne meid tegid ja kandsid  seda tibatillukeses kaelaskantavas pudelikeses endaga kõikjal kaasas.

Õunaäädikat, kui ka teisi tooteid saab soetada meie e-poest.

Lugupidamisega
Maria Kaljuste
Saaremaa Murueit

 

Õunaäädikas, kui naturaalne probiootikum Read More »

Shopping Cart
Scroll to Top